18 Written explanations of Ivari PADAR

Olin ettepaneku poolt, sest õigusriigi austamine ja kõik Euroopa Liidu väärtused on peamised põhimõtted, millele Euroopa projekt on üles ehitatud. Liikmesriikide valitsused, kes ei austa neid põhiväärtusi, millele nad on alla kirjutanud, lähevad oma tegudega ELi põhimõtetega vastuollu. Selle määruse eesmärk on kaitsta ELi põhimõtteid ja ka ELi eelarvet. Valitsused, kes ei austa õigusriigi põhimõtteid, sekkuvad kohtusüsteemi, teevad finantspettused ja korruptsiooni lihtsamaks, võivad eelnõu kohaselt ELi rahalised vahendid kaotada. Sõltuvalt puuduste ulatusest ja eelarve haldamise menetlusest võib Euroopa Komisjon otsustada ühe või mitme meetme kasuks, sealhulgas maksete peatamine, eelfinantseerimise vähendamine või kohustuste peatamine. ELi otsusest olenemata peab liikmesriigi valitsus siiski vastavat programmi või fondi rakendama ning tegema ise makseid lõplikele toetuste saajatele, sealhulgas teadlastele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Kui EL on tuvastanud, et liikmesriik on puudujäägid parandanud, vabastatakse külmutatud summad. Valitsused, kes õigusriigi põhimõtteid ei rakenda, ei peaks saama kasutada ELi rahalisi vahendeid nii nagu nad ise soovivad.

Mõistagi toetasin antud resolutsiooni, mis kutsub üles Vene Föderatsiooni võimuesindajaid lõpetama laevade ja kaupade vaba liikumise takistamist Aasovi merel ja austama ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni. Venemaa peab arvestama, et rahvusvaheliste lepete räige rikkumine võib tuua täiendavaid sanktsioone ning vastavate meetmete rakendamise, mistõttu kannatab ennekõike ja veelgi enam nende endi majandus. Näiteks miks peaks NATO liige Türgi lubama Vene sõjalaevadel liikuda läbi Bosporuse väina Mustast merest Vahemerre ja vastupidi, kui Vene Föderatsioon ei järgi mereõiguse konventsiooni? Tulenevalt eelmainitud konventsioonist on ka Eestil ja Soomel õigus nihutada oma merepiiri, mis tähendaks, et Soome lahel puuduks territooriumiväline „koridor” ehk meie piirid seisaksid vastastikku. See annaks omakorda meile sisuliselt õiguse kontrollida nö sissepääsu Venemaa Euroopa sadamatesse. Arvestades ajaloolist kogemust, oleks Venemaa enda huvides lõpetada oma naabrite suhtes agressiivne poliitika ning naasta rahvusvahelise õiguse järgimise juurde.

Toetasin raportit, sest määrus toob olulisi muudatusi meie ellu, vähendades plastide kasutust suurel määral. Inimkond lähtub üha rohkem ühekordse kasutamise mentaliteedist: 85% merereostusest on plast ning poole sellest moodustavad ühekordselt kasutatavad plasttooted ja veerandi kalapüügivahendid. See mõjutab ookeanide heaolu ning ka mereelustikku, sh kilpkonni, vaalalisi, linde, aga ka kalu ja karpe, kes neelavad alla plasttooteid, mis ohustavad nende elu ning võivad mõjutada ka inimeste tervist, kuigi see mõju on veel teadmata. Selle määruse eesmärk on keelata alates 2021. aastast ühekordselt kasutatavad plastesemed, nagu nõud, söögiriistad, kõrred, õhupallide pulgad, vatitikud ja joogisegamispulgad. Need tooted moodustavad rohkem kui 70% merekeskkonna reostusest. Mitmete teiste toodete tarbimise osas, millel puudub alternatiiv, peavad liikmesriigid tarbimist vähendama (2025. aastaks 25% võrra). Nende hulka kuuluvad ühekordselt kasutatavad burgerite ja võileibade karbid jne. Lisaks peavad liikmesriigid seadma eesmärgid, et vähendada sigarettide plastfiltrite kasutamist 2025. aastaks 50% ja 2030. aastaks 80% võrra, kuna üks sigaretiots võib teele visates laguneda kuni kaksteist aastat. Ka peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 50% plasti sisaldavatest kaotatud või mahajäetud kalapüügivahenditest kogutakse kokku aasta jooksul. Selle määruse rakendamine on oluline, et kaitsta merekeskkonda ja vähendada plastidest tulenevat keskkonnakahju.

Hääletasin direktiivi muutmise poolt, sest alkohoolsete jookide aktsiisimaksude ühtlustamine on tähtis nii Euroopa ettevõtjatele kui ka maksuasutustele. Mul on hea meel, et komisjoni ettepanek aitab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, vähendades nende halduskoormust, ning püüab lahendada probleeme seoses väiketootjate jaoks ette nähtud vähendatud aktsiisimäärade kohaldamisega. Tulevikus võiks loota, et erinevused liikmesriikide aktsiisimäärades hääbuvad ja samas kaob ka sellega seotud maksudest kõrvalehoidumine.

Selleks, et otsustajatel oleks võimalik teha kaalutletud ja kvaliteetseid otsuseid põllumajanduse valdkonnas, on vaja head statistikat ja asjaomast teavet. Praegune olukord, kus Euroopa tasandil puudub piisavalt ühtne ja võrreldav statistika, andmeedastus on aeglane, põllumajandusettevõtetel on suur andmete edastamise koormus ning otsuseid tehakse tihtilugu aegunud andmetega, ei ole normaalne. Nt eelmine põllumajandusloendus toimus 2010. aastal ning järgmine korraldatakse 2020. aastal, mistõttu tuleb uue ÜPP vastuvõtmisel lähtuda vanadest andmetest. Euroopa Liidus on põllumajanduslikus kasutamises ligi pool maismaapinnast, mis mõjutab olulisel määral keskkonda ja kliimamuutusi, ning sellest sõltuvad paljud maakogukonnad. Arvestades eelöeldut ei saa me lähtuda otsuste tegemisel ”kõhutundest” ehk oletustest ning seetõttu toetasin ka antud raammäärust, millega kehtestatakse põllumajandusettevõtete tasandi Euroopa statistika raamistik. Tänu nimetatud raamistikule ühendatakse põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlev teave omakorda tootmisviiside, maaelu arengu meetmete, põllumajanduse keskkonnaaspektide jm kesksete muutujatega, mis annab hea tervikpildi tegelikust olukorrast.

Arvestades asjaolu, et maailmas on üle 5000 põlisrahva, kellel pole oma riiki ning keda valitsetakse enamuse poolt, kes tihtilugu ei austa nende pärandkultuuri ja inimõigusi, siis on suur ime, et väike Eesti rahvas saab elada omas riigis iseseisvana. Meie – eestlased – teame, mis tunne on, kui sind valitsetakse suurrahvaste poolt, kes on võtnud sinult maa ja inimväärikuse. Just seetõttu peame me seisma üheskoos Euroopa Liiduga selle eest, et kaitsta selliseid rahvaid läbi rahvusvahelise õiguse ja survemeetmete, et põlisrahvad saaksid omal maal väärikalt elada, kartmata erinevat survestamist. Kahjuks on üks levinum põlisrahvaste diskrimineerimine viis katse neid assimileerida, tuues nende piirkondadesse uuskoloniste ning võttes nendelt kallima vara – maa. Olukord Tiibetis, Uiguurias, Krimmis, Kurdistanis, Lääne-Myanmaris, Lääne-Saharas ja mujalgi on rohkem kui murettekitav. EL peab kaubanduspoliitikas senisest rohkem arvestama põlisrahvaste inimõiguste olukorraga riikides, millega tehakse majanduslikku koostööd. ELi põhiväärtused, nagu inimõiguste kaitse, ei tohi jääda vaid paberile ning samuti ei tohi silma kinni pigistada seal, kus see on majanduslikult kasulikum. Toetasin antud raportit, milles pööratakse detailset tähelepanu põlisrahvaste õiguste rikkumisele ning tehakse vastavasisulised ettepanekud olukorra parandamiseks.

Toetasin nõusoleku andmist Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõule, millega vähendataks pärast Suurbritannia lahkumist EList Euroopa Parlamendi koosseisu 751 liikmelt 705 liikmeni. Pean positiivseks, et Eesti kuulub nende 14 liikmesriigi hulka, mis saavad juurde lisakohti, kuna olime varasemalt rahvaarvu arvestades nt võrreldes Malta, Küprose ja Luksemburgiga alaesindatud. Eesti on ka üks väheseid Ida-Euroopa riike, kus rahvaarv juba mitmendat aastat ei vähene (vastupidiselt nt meie lõunanaabritele Lätile ja Leedule). Loodan, et uus lisakoht annab Eestile võimaluse olla veelgi häälekam ja esindada paremini meie huve ainukeses rahva poolt valitud ELi institutsioonis – Euroopa Parlamendis. Kuna Euroopa Parlamendis on 29 erinevat komisjoni (koos alaliste ja erikomisjonidega), siis ainult 6 liikmega on raske kõiki olulisi teemavaldkondi ära katta, seetõttu on Eestile üks lisakoht veelgi olulisem kui mõnele Euroopa suurriigile.

Toetasin raportit, milles juhiti tähelepanu harrastuskalapüügi olulisusele ning selle majanduslikule ja keskkonnamõjule.Harrastuskalureid on ELis hinnanguliselt sama palju kui Rootsis elanikke (9 miljonit) ning nende panus ELi majandusse on sama suur kui käesoleva aasta Eesti riigieelarve (10,5 miljardit eurot). Arvestades, kuidas minu koduriigis Peipsi ääres ja Läänemere rannikul elavad kalurid on majanduslikult kannatanud kalapüügikvootide vähenemise tõttu, siis tuleks ennekõike lähtuda nende rannikul elavate inimeste huvidest. Tänu nendele on hoitud elus seda hinnalist pärandkultuuri – kalapüügioskust.Ka harrastuspüük peab lähtuma sellest, et kannatajateks ei oleks rannikul elavad kohalikud kogukonnad. Harrastuspüük peab pakkuma ennekõike võimalusi kohalikele, et oma elujärge parandada, nt läbi turismimajanduse edendamise. Harrastuspüügis tuleb leida tasakaal keskkonna, majanduslike huvide ja pärandkultuuri kaitse vahel. Selleks et seda teha, on meil vaja mõistagi usaldusväärseid andmeid, mis tugineksid ühtsele metoodikale ja tagaksid seeläbi parema erinevate mõjude hindamise.

Hääletasin antud raporti poolt, milles käsitletakse ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) rakendamist, sest see kinnitab, et direktiiv on olnud tõhusaks vahendiks üleminekul jätkusuutlikumale ja väheste heitgaasidega majandusele. Kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega tuleks toodete keskkonnaaspekte kaaluda nende koostise, vastupidavuse, lahtivõtmise, rekonstrueerimise ja ringlussevõetavuse põhjal. Rakendusraportis antakse soovitusi, kuidas ökodisaini kohaldamist parandada. Raportis soovitatakse, et ökodisaini direktiivi kohaldamisalasse tuleks lisada rohkem tarbekaupu. Näiteks käsitletakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, sealjuures mobiil- ja nutitelefone puudutavaid meetmeid, rõhutades, et selliste toodete puhul, mida vahetatakse sageli välja, tuleb parandada nende kestlikkust. Ka juhitakse erilist tähelepanu vett tarbivatele toodetele, mille keskkonnakaitse ja kokkuhoiu eesmärk võib anda häid tulemusi ka tarbijatele. ELi ökodisaini käsitlevad õigusaktid tuleb laiahaardelisemaks muuta, et hõlmata rohkem igapäevaseid tooteid, ning samuti tuleb kiirendada innovaatiliste lahenduste leidmist ökodisaini tootmisel. Sellised lahendused aitavad vähendada nii jäätmete kui ka kasvuhoonegaaside kogust.

Toetasin antud raportit ELi ÜPP reformimiseks, kuigi seal sätestatu oleks võinud olla põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise küsimuses konkreetsem. Baltimaadest pärit parlamendiliikmete ettepanek oli ühtlustada otsetoetused juba 2021. aastal ning hoolimata sellest, et raportis täpset aastat siiski ei mainitud, võib rahul olla, et seal rõhutatakse, kui oluline on õiglane otsetoetuste jaotus liikmesriikide vahel, kuna see on ühtse turu toimimiseks hädavajalik. Samuti pean positiivseks, et hoolimata ELi netomaksjate survest ÜPP nn renatsionaliseerimiseks, kus liikmesriigid hakkaksid otsetoetusi kaasrahastama, luues täiendavat ebavõrdsust Euroopa põllumajandustootjate vahel, ei leidnud see idee vähemasti parlamendi toetust. Oluline on ka ÜPP kahesambalise jaotuse säilitamise rõhutamine ja ettepanek tagada nendevaheline paindlikkus ning teise ehk maaelu arengu samba tugevdamine.

Mesindus on väga oluline valdkond, nt 76% ELi toidust sõltub tolmlemisest. Seega on mesindustöötajate pakutud agroökoloogiline teenus asendamatu meie põllumajandustootjatele, et tagada toidujulgeolek. Arvestades eelöeldut ja asjaolu, et põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid on põhjustanud mesilaste massilise suremise, on meie mesinike senisest suurem toetamine läbi mesindusprogrammide igati vajalik. Siinkohal on tervitatav koostöö teadusasutustega, et aretada mesilasliike, mis on vastupanuvõimelisemad haigustele ja võõrliikidele, ning kaitsta paremini olemasolevaid. Toetasin antud raportit, mis annab hea suuna selleks, et kaitsta ja edendada valdkonda, mis tagab Euroopa toidujulgeoleku.

Toetasin antud raportit, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi kohtade jaotus liikmesriikide vahel pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList.Siinkohal on hea meel tõdeda, et Eesti on nende poolte ELi liikmesriikide hulgas, kelle parlamendiliikmete arv suureneb. Eesti saab ettepaneku järgi juurde ühe koha ehk kokku seitse kohta, kuna võrreldes mitme teise liikmesriigiga ei ole meie rahvaarv oluliselt vähenenud. Samuti olime varem Malta, Küprose ja Luksemburgiga võrreldes alaesindatud.Mis puudutab minu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja liberaalide ettepanekuid kehtestada üleeuroopalised nimekirjad, siis ma olin nendele vastu, kuna see põhjustaks Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa institutsioonide kaugenemise oma kodanikest. Raske on uskuda, et saadikud, kes on valitud üle Euroopa, suudavad tegeleda ja hoida kontakti kõikide Euroopa piirkondadega. Hiigelsuure valimisringkonna tõttu muutuvad nad kahjuks pealiskaudsemaks ning seetõttu kannatab ka otsuste kvaliteet. Samuti tekitab selline kombineeritud süsteem asjatuid pingeid parlamendi sees, kus osa liikmeid oleksid justkui I ja II kategooria saadikud. Nüüd on n-ö pall ELi nõukogu käes, et otsustada, mida teha ülejäänud 46 jagamata kohaga, mis jäävad üle pärast Brexitit.

Toetasin antud raportit, millega luuakse Euroopa Parlamendi erikomisjon, mis analüüsiks ja kontrolliks pestitsiididele ELis lubade andmist. Arvestades eri osapoolte väljendatud muret, mis on seotud glüfosaadi hindamisega, eelkõige seoses sellega, kas on toimunud sõltumatu ja objektiivne hindamine Euroopa Komisjoni ja vastavate teadusasutuste poolt, siis on Euroopa Parlamendi täiendav järelevalve igati õigustatud ja vajalik.Kuna kaalul on inimeste tervis ja keskkond, siis tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist. Tegemist on tõsiste süüdistustega, mis puudutavad lubade andmise puudulikku menetlemist ning teaduslikku vettpidavust, mistõttu peab järelevalve olema usaldusväärne ja laiapõhjaline. Lisaks Euroopa Parlamendi liikmetele tuleks kaasata võimalikult palju tunnustatud teadusasutusi ning lähtuda faktidest, mitte emotsioonidest. Tuleb arvestada, et valearvestused võivad meile väga kalliks maksma minna, nii inimeste tervisele kui ka põllumeestele, kui keelatakse liiga kergekäeliselt vajalikud taimekaitsevahendid.

Eelmise taastuvenergia direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek on oluline ning lahutamatu osa puhta energia paketist. Raportis olid üksikud ettepanekud, millel oleksid olnud suured tagajärjed puidu kasutamise piirangute näol, näiteks ümarpuidu kasutamine energeetilistel eesmärkidel. Kuna mets ja metsasektor mängivad Eesti taastuvenergias olulist rolli, siis seetõttu ma selliseid muudatusi ei pooldanud. Hääletasin raporti poolt, sest see ajakohastab antud direktiivi, millega pakutakse välja uus eesmärk 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu kohta ELi energiaallikate osas, ning kehtestab meetmed taastuvate energiaallikate edendamiseks transpordis. Raportiga tehakse ettepanek kehtestada liidus siduv eesmärk suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 35 %-ni. See eesmärk tuleb saavutada kõigi liikmesriikide ühiste jõupingutuste abil uute siduvate riiklike eesmärkide kehtestamisega. Samuti õnnestus investoritele anda kindlust, tõsta transpordisektori kui ka kütte- ja jahutussektori süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärke. Kui Euroopa soovib täita Pariisi kohustusi ning võidelda kliimamuutuse vastu, tuleb teha rohkem ning see raport on samm nende eesmärkide suunas.

Hääletasin selle raporti mandaadi vastu, sest see oli käest lastud võimalus lubada meie kodanikele paremat digitaalset juurdepääsu tele- ja raadioprogrammidele kogu liidus.Üks viiest eurooplasest on huvitatud piiriülese sisuga materjalist, reaalsuses aga kuvatakse kaks kolmandikku filmidest ainult ühe riigi televisioonis. Ringhäälinguorganisatsioonid edastavad iga päev uudiseid, poliitika- või meelelahutusprogramme, mis sisaldavad erinevat kaitstud infosisu, nt audiovisuaalseid või muusikateoseid, ning see nõuab paljudelt õiguste omajatelt loa saamiseks keerulise menetluse läbimist.Satelliitedastuse osas on loa saamise korda lihtsustatud, kohaldades päritolumaa põhimõtet, mille kohaselt võivad ringhäälinguorganisatsioonid luba taotleda ainult ühes liikmesriigis, kuid see põhimõte ei kehti internetipõhiste teenuste jaoks.Seepärast oli see määrus võtmetähtsusega, sest oleks võimaldanud päritoluriigi printsiibi laiendamist digitaalsetele programmidele ning seeläbi andnud ELi kodanikele võimaluse palju rohkem teiste liiduriikide digitaalprogramme jälgida. Kahjuks aga oli hääletatud määruse sisu palju kitsendavam kui komisjoni algne ettepanek ning isegi piiritletum kui praegune hetkeolukord. Päritoluriigi põhimõtet laiendati ainult uudiste ja päevasündmuste jaoks, mis ei ava võimalust filmidele, sarjadele jne ega muuda hetkeolukorda, sest uudised on juba suuremas osas avalikud teistele riikidele. Ka on see kitsendav nendele, kes juba pakuvad digitaalvõimalusi sarjade, filmide ja muu vaatamiseks.Ei pooldanud digitaalse turu kinnihoidmist ning kultuuri lukustamist. Me peame parandame piirülese digitaalse TV-sisu juurdepääsetavust.

Hääletasin selle raporti poolt, kuna Euroopa Liidu eelarvel on oluline roll toetada ELi poliitika ja prioriteetide elluviimist.2018. aasta eelarveprojekti eesmärk on saavutada õige tasakaal käimasolevate programmide ja uute väljakutsete rakendamise vahel. On tervitatav, et tähelepanu keskmes on majanduskasv ja töökohtade loomine Euroopa Liidus: 354 miljonit eurot eraldatakse väikestele ja keskmiste suurusega ettevõtetele ning 2,3 miljardit Erasmuse programmi stipendiumiteks. Palju ressursse on panustatud selleks, et Euroopa noortel oleks võimalus reisida, saada konkurentsivõimelisemaks, omandada paremaid oskusi ning olla seeläbi tööturul aktiivsemad.Ka toetatakse ELi asutusi, kes võitlevad terrorismi vastu ja õigluse poolt: Euroopa Politseiametile (Europol) eraldatakse 120 miljonit. Lisaks suurendati Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) (mis toetab liikmesriike pagulaskriisiga tegelemisel) ressursse.Samuti on hea meel tõdeda, et noored talunikud saavad 34 miljonit täiendavat toetust, et vähendada noorte tööpuudust maapiirkonnas. Vahendeid kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetamiseks suurendati 95 miljoni võrra. Kokkuvõttes on tegemist hea eelarvega, mis seab prioriteediks noored, sh ettevõtjad ja põllumajandustootjaid, kes otsivad uut eluviisi, ning sellist lähenemist tuleb igati toetada, et tagada jätkusuutlik EL.

Hääletasin selle raporti poolt, kuna tegemist on tõsise kogu Euroopa Liidu probleemiga: praegu kaotame igal aastal 150 miljardi ulatuses käibemaksutulusid. Taoline summa oleks kindlasti teretulnud riikide eelarvetes, et seda kasutada kodanike huvides, näiteks tervishoiuks või koolituseks.On üsna lihtne seda ettepanekut toetada, sest Euroopa käibemaksusüsteem vajab uuendamist, ning siin pakutakse välja lahendusi eriti piiriülese e-kaubanduse probleemidele, aidates takistada selle valdkonna pettuseid. Seatakse reeglid informatsioonile, mida liikmesriigid peavad koguma, säilitama ja tegema digitaalselt kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Määratakse ka juurdepääsuõigused antud informatsioonile ning luuakse halduskoostöövahendeid käibemaksupettuste vastu võitlemiseks. Kuna ostude tegemine muutub pidevalt üha digitaalsemaks ja e-kaubanduse osakaal vaevalt peatselt langema hakkab, on eriti oluline võtta konkreetseid samme pettuste takistamiseks e-kaubanduse valdkonnas.

Toetasin oma fraktsioonikaaslase põhjalikku algatusraportit, mis soovitab ELi vahendite (eelkõige ÜPP, EFSI, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa ühendamise rahastu) paremat kooskõlastamist, et tagada terviklikum lähenemine demograafilistele muutustele.Raportis on hästi kirjeldatud nelja peamist probleemi ELi demograafilises arengus, milleks on vananemine, hõre asustustihedus, sündimuse ja rahvastiku vähenemine.Mis puudutab hõredat asustustihedust, siis ma ei näe selles probleemi, kui inimesed tahavad elada linnakärast eemal hajaasustatud piirkonnas, kus on kaunim elukeskkond. Selleks et elu hõredalt asustatud piirkonnas toimiks, on aga vaja jätkusuutlikku kohalikku omavalitsust, kes saab vajalikku tuge riigilt ning vajaduse korral ka ELilt, et tagada toimiv taristu ja transpordiühendus. Viimase ülevalpidamine on aga mõistagi hajaasustatud piirkonnas väga kallis, mistõttu pole ka nt suurte tühjade busside kasutamine mõistlik.Siinkohal toetan igati raportis olevat soovitust teha rohkem koostööd avaliku ja erasektoriga antud vallas. Nt hõredalt asustatud Laeva vallas Tartumaal maksis vallavalitsus bensiinikompensatsiooni neile vallaelanikele, kes tõid oma autoga enda ja naabrite lapsi kooli. Viimase näite näol on tegemist väga keskkonnasõbraliku ja rahaliselt ökonoomse lähenemisega, mida tuleks rohkem propageerida. Kokkuvõtteks: Euroopa on pindalalt liiga väike, et lubada endale ääremaid!